Arne embas meile uksetaha ühe kobara.Reedel oli lühike tööpäev, poole üheni. Siis ei korjanud vaid kangutasime nooremaid puid suuremate küljest ära juurikatega ning siis lõikasime juurikad ära ja viskasime sinnasammusesse naljakasse traktorikasti. Jube tüütu oli neid lõigata kuna koguaeg pidi vaatama, et kastmisvoolikuid läbi ei lõika (üks siiski läks pooleks ikkagi). Supervisor (see loom, kes meiega koos põllul käib ja samas omab väikest võimu, et meid suunata) ei viitsinud ka eriti tööd teha ja käskis meil aeglasemalt võtta, et kaheteistkümneks ühe reaga lõpule jõuda ja siis koju minna. Kõik läks kiirelt ja plaanipäraselt.
Täna (laupäev) läksime samuti poole seitsmeks kohale ning pidime hakkama neid juurikaid istutama teises farmis. Sellejaoks oli 5 inimest: traktorijuht, 2 istutajat ja 2 aukude kinniajajat. Oli veel kuues inimene, kes auke juurde tegi. Üldiselt läks selle tööga mingi tund aega ja siis selgus, et Charlie (mehaanik-elektrik-augumasinamees jne..) ei jõua piisavalt kiiresti Dingoga (väike bobcat moodi asi kus sai peal seista ja ees oli suur 18 tolline puur aukude tegemiseks) uusi auke teha (mis sest, et eile ütles ülemus meile, et kõik augud on juba olemas ja no worries) Ilmselgelt pidime hakkama ise ka auke kaevama. Kella kaheksa ajal tulid ka Belgia poisid kellel ei olnud üldse kerge hommik ning need paar auku mis nad kaevasid, olid ikka jubedad. Peale esimest pausi nad avaldasid soovi lahkuda. Edasine töö käis nii, et mina, Arne ja Charlie (masinaga) kaevasime ühe rea auke (mingi paarisajameetrine) ning siis oli juba kell saanud 12 ning tulime ka ära. Homme hommikul vist korjame täna allalõigatud kobaraid... eilse korjamise käigus jätsime ühe "shit" banaanikobara tükkideks lõikamata ridade vahele ja täna tõime selle endale koju ära. See on tegelikult täiesti lubatud tegevus kuid ülemused ütlesid, et lihtsam on poest osta kui oodata ennast halliks enne kui need ilusti kollaseks lähevad - elame-näeme.
Peale tööd sõitsime Cairnsi, et Aivarile järgi minna (otsustas siiakanti tulla, et siin elamine odavam ja saab 5. maist tööd) kuid ta telefon ei vastanud mitte kordagi, samamoodi oli tumm ka Kareli telefon... mõtlesime, et helistame siis kohapealt... Cairnsis olid kõik kaubanduskeskused millegipärast kinni (tavaliselt laupäeviti on nad ikka kuueni lahti olnud, imelik kiri oli ka uste peal - streik vms?) ja kui ühel hetkel ta oli jälle levi saanud, siis helistas ja ütles, et ta on juba ammu Mareebas ning Karel tõi ta ära - väga fain, sõitsime 120 km niisama ja kõige tipuks sain tagasiteel kiiruseületamise eest trahvi. Politsei mõõtis täpselt möödasõidurea lõpus masinate kiirust - meenutab veidi Eestit? Ja ma otsustasin ühest venivast Corollast samal ajal mööduda... 80kmh alas 106kmh = 333 AUD, politseid muidugi ei huvitanud kordagi kas autol dokumendid on või kelle nimel see on. Uuriti vaid kus elame ja kui kaua siin veel passime. Õnneks saab trahvi, mis ületab 150 dollarit, maksta osade kaupa (esimene makse peab olema vähemalt 60 dollarit). Suht tühine summa tegelikult, kahe päeva palk tänu headele pikkadele tööpäevadele. Hea on see, et vaba aega väga palju ei ole ja siis ei kulu üldse ka raha. Eestis lähen ka tulevikus maale elama, Raplasse näiteks.
Eile ostsime veel autosse külmakasti ning vaikselt piilume ühte Nissan Patroli mis siin müügis on 3500 dollari eest.
Ega muud ei olegi eriti rohkem hetkel kirjutada. Ahjaa, tööjuures lubati meil traktoriga sõita ja tehti väike õpetussõnadega loeng selle kohta (ehk siis selline, et on kaks käigukangi ning ühte neist ei ole vaja näppida)
OOTAME NÜÜD MILLAL BANAANID KOLLASEKS LÄHEVAD!
No comments:
Post a Comment