Kalavabrikus

Istusime eile Kristjani-Kareli-Kätlini kodus ja rääkisime elust-olust ja meie uuest tööst. Õnneks töötab nüüd Karel meiega koos ja moodustasime kahesed eestlaste tiimid Karl-Karel ja Aivar-Arne.

Kuna kõik Cairnsi hostelid on suht täis ja ära broneeritud, siis saime toa alles tänasest, eilse öö veetsime autos poole kohaga magades ja ärkvel olles - polnud küll mugav aga hoidsime raha kokku ning ajas asja ära. Hommikul 6.40 olime SeaFresh Australia tehase ukse taga ja meie supervisor, Ratchel, saabus ning näitas ette kuskohast saame kummikud ja kuidas käib muusika. Tööaja arvestus käib tööaja kaartidega ning kaval masin trükib kellaajad peale kui pausi teed või kui lahkud jne... Tööaeg on suht enda teha - pause kinni ei maksta, seega täna oli ainuke paus vaid lõunapaus kell 11:20-12:00.

Tööst: toimetasime selliste koledate elukatega nagu merikurk (sea cucumber) suht lödid ja lodevad olevused olid 20-30 liitristes kinnistes tünnides soola sees ning nad tuli üle lugeda, vanni loopida ning soolast ja muust pasast puhtaks rookida (ilmselgelt oli mul pool päeva tunne, et oksendaks ise sinna vanni, korduvalt) Koos soolaga kiskusime seest ära soolikaid ja muud jura mida need elukad merepõhjas endasse imevad, peale esimeset tünnitäit muutus vesi minu ja Kareli vannis mustjas-punakaks ning põhja hakkas moodustuma soolakiht - aga oh ei, me ei vahetanud vett, tegime kuni lõunani ja veel peale lõunapausigi natukene sama veega - lõpuks oli vesi must ja rõve ja vastik ja põhi oli soolikaid ja värke täis. Muidugi kui oli teha veel üks tünnitäis, siis tuli Rachel ja õpetas meid, et vaja on vaid sool maha pesta, muu sisikond las jäägu alles - NAGU, TÄNAN!

Kui kurgid olid pestud, ladusime nad kasti ja jäid ootama kaalumist (tahvlile tuli varam veel kirjutada mitu kala on kastis ja pärast kui kaaluti, siis sinna taha ka kaal)

Pestud-kaalutud merikurgid laoti suurtele ratastega restidele mis lükati aurutamisruumi 90 kraadi juurde küpsema. Peale küpsemist 2h kõrgel temperatuuril võeti nad sealt välja ja loobiti uuesti vanni vette jahtuma ja laoti sealt järgmiste restide peale mis lükati kuivatusruumi. Vahepeal olid kurgid võtnud juba päriskurgi kuju (varem olid sellised lodevad ja laialivalgunud) ning kannatas juba käega katsuda. Karel lasi muidugi hommikust alates ilma kinnastega, me nõudsime endale kummikindaid, et töödelda neid rõvedusi aga ega nendest mingit kasu ei olnud kuna mõned augud olid nagunii kinnastes sees ja vannipõhjast kurki koukides läks käsi kogu selle musta lögase veega kokku.

Töö sai peale kahte läbi ja siis sai mõnusalt kaua dushi all lebotatud, et kõik kohad sellest haisust lahti saaks, nüüd peaks vist veel hosteli basseinist ka läbi hüppama.

Hostel on meil suht hea - bassein, internet, tasuta õhtusöök ja see kõik 20 dollari eest. Konditsioneeri leiutame ka tööle ja siis on väga bueno.

Asume Draper streetil, (Kristjan ja Karel, teieni on 700meetrit) ja siin on vist veel üks eestlane - Marit (otsisin bluetooth seadmeid ja leidsin Marit-PC, arvatavasti eestlane)