Seagripp...

...uudistes praegu rääkis, et Cairnsis vist diagnoositi ühel väikesel poisil see uus ja populaarne haigus, täpsemalt ei oska kommenteerida. Cairns siis siit 64 kilomeetri kaugusel mööda Kennedy highwayd. Uudisnupp (minul ei avane millegipärast)

Muidu on kõik ok, täna töötasime metsiku aeglusega kuna paar tüüpi olid meil abis ja nemad ei ole ka rassijad, tegid ülemusega rahulikus tempos. Väga rahulikult seega. Jim (belgia) oli küll pühaviha vist täis kuna temale meeldib joostes kotte traktori juurde vedada ning ta ei saanud kellegi käest nii kiirelt kobaraid kätte nagu oleks tahtnud... olime mingis vanemas istanduse osas ka ja seal oli iga neljas kobar vaid kasutuskõlbulik...kokku vist tuli 6-7 kasti. Arne kaotas autovõtme ära ja pidime varuvõtme järgi tulema lõunal kuna toit oli ka autos - fail.

Koduteel tuli autoraadost meil "ÖÖ CHICAGOS" ja tegime selle loo sõnu käigupealt veidi ringi:

Jim oli meil - töömees Mareebas
aeg oli raske siis
banaanid, avokaadod, kriis

Oli töö nagu ikka siis
korjati banaane Austraaalias
kuid sel hetkel Mareeba sai
kurikuulsaks üle maa

Jim on nüüdsest boss
töötund väärt vaid mõni kross
ning on lauldud selle laul,
kes veel pause hoiab aus

Ja Marco nutma jäi
sel ööl kui ringi Jim meil farmis käis
Jim polnud tulnud koju töölt
oodata võis kõike sellelt öölt
veel ja veel

Ja Marco nutma jäi
sel ööl kui ringi Jim meil farmis käis
koti üle kobara laotas ta
puhkamisse usu kaotas ta
sellel ööl

Nurgalt ilmus üks tume traktor
Jim jälle raius vaid
teadku linn nüüd et Jim
pole mingi süütu kloun

Langes puid lausa reas
kõlas häälgi nende seas:
'Poisid, tope juba on
saanud pakitud sadakond!'

Ja Marco nutma jäi
sel ööl kui ringi Jim meil farmis käis
Jim polnud tulnud koju töölt
oodata võis kõike sellelt öölt
veel ja veel

Ja Marco nutma jäi
sel ööl kui ringi Jim meil farmis käis
koti üle kobara laotas ta
puhkamisse usu kaotas ta
sellel ööl

Ja siis äkki kõik vaikseks jäi
oli kuulda smoko veel käis
Marco seisis ukse peal
haaras Jimi sülle sealt
kuigi ise näost nii hall
oli õnne olnud tal

Käis ringi Jim sel ööl

Bananananananananaaaa

Käis ringi Jim sel ööl

Jim polnud tulnud koju töölt
oodata võis kõike sellelt öölt
veel ja veel

Käis ringi Jim sel ööl

Bananananananananaaaa

Käis ringi Jim sel ööl

Jim polnud tulnud koju töölt
oodata võis kõike sellelt öölt
veel ja veel

Käis ringi Jim sel ööl

Bananananananananaaaa

Käis ringi Jim sel ööl

koti üle kobara laotas ta
puhkamisse usu kaotas ta
sellel ööl

Cavendish sucks!

...ehk siis need banaanid, mis on suured (loe: http://en.wikipedia.org/wiki/Cavendish_banana ) ja kobar kaalub nii 60-80 kilo (parimad kuni 105 kilo) ja neid me tassisime terve eilse päeva (õlad on kergelt valusad ja õhtul oli ikka väga kahtlane olek. Aga õnneks sai see sort tänase hommikuga läbi ning edasi tegime jälle "Ladyfinger" banaane mis on mingi 100 korda kergemad ja väiksemad. Kuna töötan koos supervisoriga, kes on hallipäine vanem mees, nii 45-55 aastane ja väga kiiresti tööd teha ei viitsi, pigem rahulikult oma tempos. Belgia tüüpidel on koguaeg tuli takus, neil oleks nagu võistlus. Õnneks jäi Marco nüüd haigeks ja Arne õpetas Jimile täna rahulikke töövõtteid... Täna alustasin ka oma traktorijuhikarjääri, sõitsime Jimiga kahe traktoriga ühest farmist teise, et seal hakata ladyfingereid korjama. Polnud väga pikk reis aga kuna olin tagumine, siis sain korralikult tolmuseks. Täna olime jälle lühikeste riietega ning pikalt tuli jalgu pesta dushi all olles. Nädalaga on kulunud terve dushigeel ära, pole tõesti ennast kunagi varem nii pikalt pesnud ja hõõrunud. Varsti peab riideid minema ostma (õnneks on need siin odavad igalpool), sest ma loll ei mõistnud kaasa pakkida tavalisi t-särke ja pükse, nüüd on "linnapüksid" muutunud puhtakspesematuks ja kaks lihtsat t-särki samamoodi. Jalatsid oleks võinud ka olla veidi kõrgemad ning ei oleks pidanud võtma vaid valgeid sokke kaasa (nendest on ka nüüd kaks paari muutunud oranziks-punaseks) :D

Saime täna teada, et Mareebasse tuli veel 6 eestlast, Aivar oli mõnega nendest suhelnud ja tuli välja, et samasugused lihtsadpoisid nagu Broome'is. Ehk siis "Valdise seiklused" stiilis inimesed. Kuna ühed neist elavad meiega samas karavanipargis ja meie kõrval, siis saime võimaluse kolida karavanipargi teise nurka, suurde elamisse. Et kui nemad seal mingi segaduse korraldavad, siis ei ole meie selles osalised. Nüüd on meil kõigil siin oma tuba + köök. Kahjuks ei tule veel kraanikausist vett, aga eks seegi laheneb ruttu. Pargi omanik andis meile ka teleka ja päris normaalne on juba elada.

Kurioosumitest ka: eile hommikul sai 4km Mareebast Athertoni poole jalgrattur autolt löögi ning suri. Autojuht põgenes. See juhtus umbes kella 6 ajal hommiku, sõitsime sealt 6:20 mööda ja helkurvestiga naine lihtsalt vedeles teepervel ning jalgratas oli korralikult sodiks. Siinkandis juba teine surmaga lõppenud õnnetus 9 kuu jooksul. Minuarvates on siin jalgrattaga sõitmine ikka kindel enesetapp, sest see maantee mis siin on, on veidi kitsam kui Tallinn-Narva maantee üks suund ja kui kaks autot sõidavad vastakuti, siis rohkem ruumi ei ole kuskil. Õnnetuspaigas oli veel lubatud 100km/h. Müstiline.

Ära näe tööd unes

Ehk siis lugu sellest kuidas ma peksin kätt vastu seina läbi une. Olukord siis selline, et nägin unes, et raiun banaanikobarate varsi ning eks käsi käis siis samamoodi läbi une. Arne muidugi hommikul küsis, et miks ma ööläbi seina peksin, siis tuli meelde, et üks vahva unenägu oli olnud.

Täna lisandus meie kollektsiooni Logitechi 2.1 kõlarisüsteem ja juukseajamiseaparaat, kuna linnas (paras küla tegelikult) olid kõik juuksurid kinni ja tööpäevadel on nad ka kuni viieni vist avatud. Järgmise palga eest tiksub vast suurem LCD ekraan seina peale (odavamad algavad 400 dollarist), et filme nautida. Okei, seda viimast ei tule enne kui saame majja elama. Kuna Aivar on veel 9 päeva töötu, siis ta läheb ja kammib Mareeba rendikuulutusi ja nädala-kahe pärast saab maja rentida, tuleb kolme peale soodsam kui karavanipargis elamine ja kes teab, äkki lisandub veel mõni meiega üüri jagama.

Vahepeal toimunust

Arne embas meile uksetaha ühe kobara.


Reedel oli lühike tööpäev, poole üheni. Siis ei korjanud vaid kangutasime nooremaid puid suuremate küljest ära juurikatega ning siis lõikasime juurikad ära ja viskasime sinnasammusesse naljakasse traktorikasti. Jube tüütu oli neid lõigata kuna koguaeg pidi vaatama, et kastmisvoolikuid läbi ei lõika (üks siiski läks pooleks ikkagi). Supervisor (see loom, kes meiega koos põllul käib ja samas omab väikest võimu, et meid suunata) ei viitsinud ka eriti tööd teha ja käskis meil aeglasemalt võtta, et kaheteistkümneks ühe reaga lõpule jõuda ja siis koju minna. Kõik läks kiirelt ja plaanipäraselt.

Täna (laupäev) läksime samuti poole seitsmeks kohale ning pidime hakkama neid juurikaid istutama teises farmis. Sellejaoks oli 5 inimest: traktorijuht, 2 istutajat ja 2 aukude kinniajajat. Oli veel kuues inimene, kes auke juurde tegi. Üldiselt läks selle tööga mingi tund aega ja siis selgus, et Charlie (mehaanik-elektrik-augumasinamees jne..) ei jõua piisavalt kiiresti Dingoga (väike bobcat moodi asi kus sai peal seista ja ees oli suur 18 tolline puur aukude tegemiseks) uusi auke teha (mis sest, et eile ütles ülemus meile, et kõik augud on juba olemas ja no worries) Ilmselgelt pidime hakkama ise ka auke kaevama. Kella kaheksa ajal tulid ka Belgia poisid kellel ei olnud üldse kerge hommik ning need paar auku mis nad kaevasid, olid ikka jubedad. Peale esimest pausi nad avaldasid soovi lahkuda. Edasine töö käis nii, et mina, Arne ja Charlie (masinaga) kaevasime ühe rea auke (mingi paarisajameetrine) ning siis oli juba kell saanud 12 ning tulime ka ära. Homme hommikul vist korjame täna allalõigatud kobaraid... eilse korjamise käigus jätsime ühe "shit" banaanikobara tükkideks lõikamata ridade vahele ja täna tõime selle endale koju ära. See on tegelikult täiesti lubatud tegevus kuid ülemused ütlesid, et lihtsam on poest osta kui oodata ennast halliks enne kui need ilusti kollaseks lähevad - elame-näeme.

Peale tööd sõitsime Cairnsi, et Aivarile järgi minna (otsustas siiakanti tulla, et siin elamine odavam ja saab 5. maist tööd) kuid ta telefon ei vastanud mitte kordagi, samamoodi oli tumm ka Kareli telefon... mõtlesime, et helistame siis kohapealt... Cairnsis olid kõik kaubanduskeskused millegipärast kinni (tavaliselt laupäeviti on nad ikka kuueni lahti olnud, imelik kiri oli ka uste peal - streik vms?) ja kui ühel hetkel ta oli jälle levi saanud, siis helistas ja ütles, et ta on juba ammu Mareebas ning Karel tõi ta ära - väga fain, sõitsime 120 km niisama ja kõige tipuks sain tagasiteel kiiruseületamise eest trahvi. Politsei mõõtis täpselt möödasõidurea lõpus masinate kiirust - meenutab veidi Eestit? Ja ma otsustasin ühest venivast Corollast samal ajal mööduda... 80kmh alas 106kmh = 333 AUD, politseid muidugi ei huvitanud kordagi kas autol dokumendid on või kelle nimel see on. Uuriti vaid kus elame ja kui kaua siin veel passime. Õnneks saab trahvi, mis ületab 150 dollarit, maksta osade kaupa (esimene makse peab olema vähemalt 60 dollarit). Suht tühine summa tegelikult, kahe päeva palk tänu headele pikkadele tööpäevadele. Hea on see, et vaba aega väga palju ei ole ja siis ei kulu üldse ka raha. Eestis lähen ka tulevikus maale elama, Raplasse näiteks.

Eile ostsime veel autosse külmakasti ning vaikselt piilume ühte Nissan Patroli mis siin müügis on 3500 dollari eest.

Ega muud ei olegi eriti rohkem hetkel kirjutada. Ahjaa, tööjuures lubati meil traktoriga sõita ja tehti väike õpetussõnadega loeng selle kohta (ehk siis selline, et on kaks käigukangi ning ühte neist ei ole vaja näppida)


OOTAME NÜÜD MILLAL BANAANID KOLLASEKS LÄHEVAD!

Loomade päev

Esimese asjana püüdsid Jim ja Marco (from Belgium) kinni opossumi ja lasid banaaniridade vahele lahti, järgmiseks oli ühe nende banaanikoti sees must-kollane üllatus - madu. Kui pildid tehtud, tema pidime ära tapma kuna ülemus ei olnud kindel kas ta on mürgine või ei ning kellelegi ei meeldinud selline üllatus ringi roomamas meie jalgade vahel. Kolmandaks nägime lendavat rebast (flying fox) kes on nahkhiire laadne aga suurem elukas ning päeval on ta suht pime. Igastahes elamusi oli ja tööpäev oli ka kerge.

Minust sai austraallane!

'
Personal jetpack.


...Et siis, käisime söömas Red Roosteris ja võtsime mingid asjad (ei olnud ju varem käinud. Tellisime ära ja vaatasime menüüd Arnega ning ta ütles, et "Big Deal" on vist päris hea eine, et palju asju saab... mina muidugi ei leidnud kuskilt "Big Deal" nimelist asja ja uurisin ja uurisin...siis nägin, et on "The Big Deal" ja küsisin, et kas "The Big Deal"? Sellepeale tekkis väikeses saalis suur naerupahvakas omavahel ning tõdesime, et minust on saanud kohalik:D

Tööl korjasime täna vist kokku 2,5 kärutäit ja peale esimest pausi saime Arnega uue töö - diiseldamine. Seisnes see selles, et saime selga kütusemahutid ning käes oli pikk ja otsast terav nõelalaadne pihusti millega pidi mahalõigatud puu (lõigati neid sellepärast, et liiga palju puid koos kasvamas ei ole hea) keskkohta uuristada auk ja siis pritsida (pritsis see asi umbes 4cm kauguselt tipust nelja suunda diislikütust. Põhimõtteliselt tehti seda selleks, et need mahalõigatud kännud edasi ei hakkaks kasvama (kasvavad nad metsiku kiirusega kusjuures - enne lõunapausi olid teised tüübid vajalikud read ära hõrendanud ning kui me uuesti diiseldama läksime, siis olid keskkohad juba 1-2 cm kõrgemaks kasvanud ülejäänust!

Tahes-tahtmata lekkis tankimisel veidi kütust paagi välisseintele ning pluus oli seljapealt sellega ka koos. Üldiselt oli see diiseldamine väga igav tegevus - tänu sellele sai telefonist kuulatud oma 30 lugu vähemalt 5 korda läbi... ja need ei olnud mingid moodsad lood, vaid "Hunt Kriimsilma laul" "Kana suvi", lisaks veel South Parki jõululood ning mõned Rock-Hoteli ja muud sellised lood... Kui Rosy (alguses arvasime, et ta on mees, kuna tal on lõuahabe) meile järgi tuli ning kuulis "Kana Suvi" lugu, hakkas ta naerma liiga hästi... Homme õnneks vist korjame jälle, vähemalt läheb aeg kiiremini. Paul (supervisor) ütles, et homme lähme üldse teise farmi kuna siin on kõik tehtud hetkel ja seal on abikäsi vaja.

Käisime just poes saia ja piima ostmas (Arne "laenas" hommikul kogemata naaberkoreakate saia kaasa...see tuli muidugi meie lõunapausi ajal välja kui ma küsisin, et kuskohast sa saia said, meil sai ju eile otsa) ning nägime riiulis võileivagrilli, mis maksis vaid 11 dollarit, ilmselgelt ostsime selle ära ja pakkisime oma kööki lahti. Riided panime ka pessu ning nüüd haisevad ka sokid ja aluspüksid diisli järgi + pesumasin pidi ka veidi lõhnama. Sellel nägin juba Coles'i marketis lahendust - Pre Wash Stain Remover nimeline aerosool - maksab ta 1.88 dollarit ja ma arvan, et see KINDLASTI aitab :D

Õlut me ka enam ei osta kuna Aivarit ei ole ning Arne sai aru, et selle alla läks ikka mega raha kui üle päeva kastitäis õlut osta. 30x385ml kast purgiõlut maksab umbes 40 dollarit, pudel või purk üksi ostes maksab 4-7 dollarit. Kange alkohol on väga kallis kuna riigis oli probleeme alaealiste purjutamisega ning väänatu 40-50 protsenti hindadele juurde, kuna see abi ei toonud ning alaealised joovad edasi, siis eemaldatakse see hinnalisa esimesest juulist, vist. Kange alkoholi täpset hinda ei oska öelda kuna pole juhtunud vaatama, aga 6-pack rummi ja koola kokteiliga jooki (Bundaberg Rum&Cola) maksis 25 dollarit.

Pidurite saaga läbi

Käisime peale tööd Repcos ja ostsime jälle uued klotsid, seekord küsiti kas V6 mudel ja kas on ABS või ei. Asjalikum müüja tundus olevat ka - mees ikkagi. Seekord läksid klotsid 44.99 asemel maksma 75 dollarit ning olid õiged. Vahetamine läks kiirelt kuna kõik vajalikud instrumendid olid juba varutud ja uneski nähtud kuidas see kõik käib: rool välja keerata, 5 rattamutrit lahti, auto tungrauaga üles, ratas alt ära, kaks pidurisupporti polti lahti, support koos kolvi ja kahe klotsiga ära kiskuda, kolb vana klotsi ja pitskruviga sisse suruda ja uued klotsid asetada pidurisadulale ning kolb koos supportiga sinna peale surada ning poldid kinni keerata - lihtne. Aga ühe poldi keerasin ikka puruks. See võti mille me laenasime oli lihtsalt liiga pika sabaga ja jõudu oli ülearu, õnneks polt murdus nii, et ta ikka jäid kandma ning midagi väga hullu ei saaks juhtuda, kui lähebki metsikuks pidurdamiseks, siis liigub support lihtsalt vastu velge. Igaksjuhuks keerasin sinna veel traati peale. Arne vaatas pealt ja õppis meistrimehelt, minult... järgmine nädal õpetan talle kollektoripoltide pingutamist, et auto ei teeks õmblusmasina häält.


Igastahes, kell on 18:45 ja vaikselt hakkab uni peale tulema.

Päev banaanidega

Alustasime pool 6 äratusega ja Arne va seganeloom ronis kohe välja ja jättis ukse lahti - hommikud on siin teadagi - külmad ju. Leidsime esimese korraga õigesse kohta ja teised töötajad ka vaikselt kogunesid - nimesid ei mäleta: Adam, Jim, David, Peter... rohkem ei mäleta. Igastahes läks asi lahti nii, et sõidsime kellegi Land Cruiseriga suure ringiga sama shedi taha kus me enne istusime (jalgsi oleks olnud meil 15m teekond olnud ikkagi). Hüppasime traktorikasti, mis oli kergelt imelik (kunagi vb viitsin teha pilti sellest) ja sõitsime istandusse, banaanipuude vahele. Päev põhimõtteliselt koosneski meil kobarate traktorikasti tassimisest. Meiega koos olid kaks Belgia poissi ja üks sakslane, kes teravate matšeetedega (matšeeta?) tõrjusid kobarate ümbert lehti ja lõpuks lõid ka kobaravarre pooleks. Põhimõtteliselt korjatakse neid kobaraid, mis on piisavalt raskeks muutunud ja banaanipuu pooleks murdnud ning maapinna lähedale vajunud juba - seega järjest kõike tühjaks ei korja, vaid need mis on alla tulnud. Protseduur nägi välja umbes selline: noamees läks ees ja leidis allalangenud oksa, puhastas selle muust jamast, et ma saaksin banaanikoti (kobaral on suur kartulikoti suurune kilekott ümber - ma veel ei tea miks, ja see on naeltega puu küljes kinni) naelad välja võtta ning vaadata, kas see kobar kõlbab korjamiseks (erinevad muljumisjäljed ja lõhn on siis, kui ei ole hea kobar, olen juba spets) kui kõlbab, siis jääb kott peale ning vars lüüakse selle terariistaga läbi, kui on halb kott, siis võtan koti ära ning külamees raiub selle kobara katki, et see kiiremini kõduneks vist. Ja viimaseks mõlemal juhul raiutakse läbi banaanipuu tüvi umbes 170cm kõrguselt ning jäetakse kahe rea vahele mädanema. Enamasti läheb tapariist esimese löögiga läbi kogu tüve (tüvi on tegelikult seest suht tühi ja nagu oleks joogikõrsi täis). Peale seda tuleb see kobar sinna imelikku traktorikasti tassida ning järgmise järgi minna. Kasti mahub umbes ma ei teagi...70-80 kobarat kokku ja see võtab aega umbes 45-60 minutit. Õnneks peale seda kui traktor ära läks ja tühja käruga tagasi tuli, läks 10-15 minutit ning siis sai rahulikult istuda. No ega muul ajal ka eriti rabelemist ei olnud, rahulikult omas tempos. Hea on ka see, et siin on pausid tööaja sisse arvestatud (va. lõuna, 45 minutit). Seega tegimegi poole seitsmest üheksani 3 kasti, poole kümnest poole üheni 3 kasti ja peale lõunat veel 3 kasti ning oligi päev õhtus. Aga see ei olnud veel kõik. Peale tööd oli tükk tegemist, et ennast puhtaks saada. Kuna banaanipuid pritsitakse diislikütusega, siis on kõik mida me näpime, diisliga koos. Õhtuks kattis käsi ühtlane must kiht ja jalad olid samamoodi selle jamaga kõik koos. Dushi all läks oma 45 minutit, et kõik lahti leotada ja mitu korda üle loputada. Homseks andsid naabertoa koreakad meile kindad... peaks vist midagi pikkade käistega ja pikkade säärtega riietust kandma hakkama.

Käisime IGA Supermarketis ja ostsime igasugust toidukraami ja tegime homseks hommikuseks pausiks kerged eined valmis, et ei peaks niisama seal passima kui teised söövad...100 dollarit läks ära ja vaatab millal järgmine kord peab jälle minema. Õnneks on pood 2 km kaugusel ja kõik on nüüd käe-jala juures ning on olemas ka telefonilevi, tänu sellele ka internet hetkel.

Arne ja naabrimees läksid jälle selle tüübi juurde kelle Magnalt me piduriklotsid ja -kettad saame. Õige tegu oleks kohe magama minna.

Cairnsi autoosade müüjad vs. Mareeba karavanipargi kohalik onkel 0:1

Igastahes olin Magnal ratta ja pidurisadula maha kiskunud ning käed olid täiega õlised, surusin ostetud pitskruviga pidurikolbi tagasi kui Arne ütles, et need klotsid on üldse teistsugused. Olid hoopis suuremad ja mingite kahtlaste klambritega, seega ei jäänud muud üle kui kurvastada :D Aga ei, kohe tuli naaberkaravani mees ligi (see, kelle käest nr 15 võtme saime) ja ütles, et seal ühe karavani taga on üks täpselt samasugune kokkujooksnud mootoriga Magna ja me võime sealt juppe võtta, ta homme omanikuga räägib ja siis saame endale hädaabi klotsid sealt masinalt ja äkki isegi väljalaskekollektori poldi mis meil puudu on. Tüüp muidugi põdes, et täna on juba pime ja teeme seda homme kuna tema arvates on mingeid spets riistu vaja piduriketta mahavõtmiseks, aga see tuleb ilusti ära kui pidurisadul on lahti keeratud, ma ei hakanud tema uskumisi ümber pöörama ja läksin käsi nühkima. Nagu Aussis kombeks, on ka siin, Inglismaa eeskujul kraanikaussidel kaks kraani - Hot & Cold. Ja imekombel tuli HOT kraanist tulikuuma vett... Nüüd tuleb kellelegi need suuremad klotsid maha müüa ja rõõmsalt edasi elada. Minupoolt negatiivne Cairnsi Auto ONE poeketile!

Mareebas tagasi

Leidsime Arnega suhteliselt odava caravan park'i, milles ööbimine läheb meile maksma vaid 80 dollarit nädalas + samapalju läks veel tagatiseks, ehk bondiks ning siiamaani ei kurda (pole nii hubane koht nagu oli Cairnsi hostel, aga töötavale inimesele polegi muud vaja kui pesta-süüa-magada.

Tahaks täna normaalselt vara magama minna kuna viimased päevad on Cairnsis igasuguse reziimi sassi ajanud. (eile passisime Kristjaniga Esplanade'i Lagooni ääres laua taga ja lahkasime maailma probleeme ning siis tulid meie juurde kaks tüdrukut, kes üks oli osalenud kakluses ning laenasime talle telefoni, et politseisse helistada, paari minuti pärast saabusid meie juurde ka mingisugused turvamehe moodi turvamehed kes lubasid nad ära saata ja tegid meile märkuse, et iga lahtioleva joogi eest võivad nad meile politsei kutsuda ja 200 dollarit trahvi teha, aga nii ikka ei olnud. Karel, Kätlin, Arne ja Aivar läksid Woolshedi (kohalik "Nimeta Baar" minu meelest) ja siis lõpuks liitusid nad meiega laguuni ääres(selline suur bassein Cairnsis mereääres) Magama saime jälle vist kahe ja kolme vahel ning jälle pidi enne kümmet üles ärkama, et check-out teha. Kui olime toast välja kolinud (Aivar võttis veel nädalaks toa) siis hakkasid uued reisijad sinna tuppa sisse checkima ja üks neist oli norrakas, kes on ka päris mitu kuud juba olnud Austraalias.)

Tööohutuse teema

Hommikul käisime Gruntis ja kirjutasime alla kolmele dokumendile mis sisaldasid üldiseid ohutusalaseid õpetussõnu, tõstukijuhi kohustusi ja ohtusid kirjeldavale aktile ja ATV-juhi instruktsioonidele. Igastahes igal hommikul peab kontrollima kas kõikides rehvides ikka on sama rõhk ja ega mõni tross ega voolik pole viga saanud (igasugune analüüs võtab tööle asumisel ilmselgelt tund aega, et ikka oleks ohutus tagatud!) Kui tulevane töö seisnebki ATV ja traktor-tõstuki opereerimises, siis oleme Arnega õnnega kokku saanud. Grunti andmetel maksab see firma veel lisaboonuseid kui kindel päevanorm saab ületatud ning nädalavahetuse eest on võimalik vist 1.5x palk saada seekord. Ilmselgelt tahavad nad meid veel koolitada mingis suunas kuna me väga ei usu, et neil on meile 3 kuud lihtsalt mingit korjamistööd anda, sest see farm ei tundu õhust üldse NII suur nagu nad väidavad (http://maps.google.com/maps?f=q&source=s_q&hl=en&geocode=&q=vicary+road,+mareeba,+qld&ie=UTF8&ll=-17.065421,145.423944&spn=0.011385,0.019312&t=h&z=16)

Igastahes ostsin täna autole ära piduriklotsid kuna esimene vasak pidur nühib juba vaikselt metalliga vastu metalli ja oleks viimane aeg seda vahetada. Üritame kuskilt leida veel 12mm mutrivõtme (poes maksavad üksikud võtmed 35 dollarit ja võtmekomplektide hinnad algavad 150 dollari kandist), et see protseduur läbi viia. Hea on see, et dollarikurss on tõusnud 7.99 pealt 8.5 EEK peale.

Aivar tegi täna sularaha saatmise läbi Western Unioni ja 400 dollari saatmine Eestisse läks maksma 43 dollarit.

Mareeba banaanikuningad

Täna hommikul tabas meid hea uudis: homme ei ole meid kalavabrikus vaja! Tänane hommik oli muidugi lõhna poolest kergem kuna esimene treening algas autos kuhu Aivari ja Arne tööriided olid eilesest jäänud (konkreetselt rõve oli see autosõit). Minu riided olid muidugi ilusti kilekotis olnud ööläbi ja seepärast ka kergelt leiged ning tunda oli, et nad elasid veidi oma elu. Töö poolest oli täna lihtne kuna tegime vaid White Teafish, Surf Redfish ja Blackfish nimeliste merikurkidega samu protseduure mis eile (lugemine, pesemine, kaalumine, aurutamine, pesemine, kuivatamine) kuid neid ei olnud vaja põhjalikult puhastada vaid lihtsalt vee sees soolast puhtaks loputada. Enamus ajast mina ja Arne kaalusime ning ladusime neid riiulitele, et aurutuppa vedada - seega ei pidanud eriti enam käsi määrima, sellegipoolest oli peale tööd kinnast käest võttes vaatepilt päris muhe - nagu oleks kaks päeva vannis olnud. Peale lõunat saime Aivariga hoopis mugavamat tööd teha - kalakastide komplekteerimine - võtsime virnast paki pappkaste, voltisime kokku, kinnitasime klapid klambripüstoliga, panime sisse kilekoti ning asetasime alusele üksteise peale - tegime seda täpselt niikaua kuni Andrew (meie tänane supervisor, unustaja tüüp) meile ütles, et ta tahaks koju minna ja me peaks ka lõpetama.

Peale tööd läksime Grunti ja andsime teada, et oleme jälle saadaval ning klaarisime kohapeal ka ühe saamatajäänud tasu teema ära (Judy oli unustanud meie tunnid edastada ja tänu sellele saime vähem raha seekord, juhtum lahendatud ning kõik ok)

5 minuti pärast helistati mulle Gruntist tagasi ja öeldi, et "you and Arne, can you come to the office for a sec?" (Aivari nime nad lihtsalt ei oska siin keegi hääldada veel). Läksimegi ja tuli välja, et saime Mareeba suurimasse banaaniistadusesse töö vähemalt 2-3 kuuks. Lõpuks ometi saab korralikult ühe koha peal olla ja peale seda on vist maatöödega ühelpool kah. Ehk lühidalt: 3 kuud tööd, ostame korraliku 4x4 masina ja avastame veidi õiget Austraaliat ning jätkame mõnel vähemtasuvamal "linnatööl". Arne juba uurib Mareeba kinnisvaraturgu, et korter üürida kuna hostelites elamine läheb kokkuvõttes tunduvalt kallimaks.

Google Latitude

Avastasin, et mu telefon uuendab iga natukese aja tagant oma asukohta ja kuvab selle Google Latitude nimelises programmis ja kõik kes minu hetkeasukohta läbi selle teenuse tahavad näha, siis tuleks see endale installida kas telefoni või iGoogle lehele ning lisada mind sõbraks. http://www.google.com/latitude/intro.html (Add Latitude to iGoogle »... NB!, iGoogle peab teil selle Gadgeti jaoks olema inglisekeelseks seadistatud, link: http://www.google.com/ig?hl=en kuna eestikeelne variant ei toeta Latitude'i.) Sõpru saab lisada oma Google(gmail) kontaktide hulgast või manuaalselt e-mail sisestada. Üsna lihtne ja lõbus teenus, kes veel ei tea.

Kalavabrikus

Istusime eile Kristjani-Kareli-Kätlini kodus ja rääkisime elust-olust ja meie uuest tööst. Õnneks töötab nüüd Karel meiega koos ja moodustasime kahesed eestlaste tiimid Karl-Karel ja Aivar-Arne.

Kuna kõik Cairnsi hostelid on suht täis ja ära broneeritud, siis saime toa alles tänasest, eilse öö veetsime autos poole kohaga magades ja ärkvel olles - polnud küll mugav aga hoidsime raha kokku ning ajas asja ära. Hommikul 6.40 olime SeaFresh Australia tehase ukse taga ja meie supervisor, Ratchel, saabus ning näitas ette kuskohast saame kummikud ja kuidas käib muusika. Tööaja arvestus käib tööaja kaartidega ning kaval masin trükib kellaajad peale kui pausi teed või kui lahkud jne... Tööaeg on suht enda teha - pause kinni ei maksta, seega täna oli ainuke paus vaid lõunapaus kell 11:20-12:00.

Tööst: toimetasime selliste koledate elukatega nagu merikurk (sea cucumber) suht lödid ja lodevad olevused olid 20-30 liitristes kinnistes tünnides soola sees ning nad tuli üle lugeda, vanni loopida ning soolast ja muust pasast puhtaks rookida (ilmselgelt oli mul pool päeva tunne, et oksendaks ise sinna vanni, korduvalt) Koos soolaga kiskusime seest ära soolikaid ja muud jura mida need elukad merepõhjas endasse imevad, peale esimeset tünnitäit muutus vesi minu ja Kareli vannis mustjas-punakaks ning põhja hakkas moodustuma soolakiht - aga oh ei, me ei vahetanud vett, tegime kuni lõunani ja veel peale lõunapausigi natukene sama veega - lõpuks oli vesi must ja rõve ja vastik ja põhi oli soolikaid ja värke täis. Muidugi kui oli teha veel üks tünnitäis, siis tuli Rachel ja õpetas meid, et vaja on vaid sool maha pesta, muu sisikond las jäägu alles - NAGU, TÄNAN!

Kui kurgid olid pestud, ladusime nad kasti ja jäid ootama kaalumist (tahvlile tuli varam veel kirjutada mitu kala on kastis ja pärast kui kaaluti, siis sinna taha ka kaal)

Pestud-kaalutud merikurgid laoti suurtele ratastega restidele mis lükati aurutamisruumi 90 kraadi juurde küpsema. Peale küpsemist 2h kõrgel temperatuuril võeti nad sealt välja ja loobiti uuesti vanni vette jahtuma ja laoti sealt järgmiste restide peale mis lükati kuivatusruumi. Vahepeal olid kurgid võtnud juba päriskurgi kuju (varem olid sellised lodevad ja laialivalgunud) ning kannatas juba käega katsuda. Karel lasi muidugi hommikust alates ilma kinnastega, me nõudsime endale kummikindaid, et töödelda neid rõvedusi aga ega nendest mingit kasu ei olnud kuna mõned augud olid nagunii kinnastes sees ja vannipõhjast kurki koukides läks käsi kogu selle musta lögase veega kokku.

Töö sai peale kahte läbi ja siis sai mõnusalt kaua dushi all lebotatud, et kõik kohad sellest haisust lahti saaks, nüüd peaks vist veel hosteli basseinist ka läbi hüppama.

Hostel on meil suht hea - bassein, internet, tasuta õhtusöök ja see kõik 20 dollari eest. Konditsioneeri leiutame ka tööle ja siis on väga bueno.

Asume Draper streetil, (Kristjan ja Karel, teieni on 700meetrit) ja siin on vist veel üks eestlane - Marit (otsisin bluetooth seadmeid ja leidsin Marit-PC, arvatavasti eestlane)

Lubatud video

Äikesetormist: http://www.youtube.com/watch?v=Ce3aUv23cDs

Kalameesteks

Homsest alustame Cairnsis(u 70km Mareebast) kalatehases pakkimisega. Töö pidi olema raske ja aroomirikas. Õnneks on seda vaid nädalaks ja saame pesitseda jälle ookeani ääres. Arvatavasti teeme vabal hetkel ära ka ATV matka mägedesse ja vihmametsa (paaritunniste matkade hinnad algavad 125 dolkarist)

Easter hakkab läbi saama

Vahepeal midagi huvitavat ei juhtunudki. Sõime jälle pannkooki (see hakkab vaikselt nädalavahetuse traditsiooniks saama), Aivar sai kiiruseületamise eest trahvi (11kmh üle ja 133 dollarit, see on see, kui minnakse üksi varahommikul poodi, normaalsed inimesed magasid alles). Enamuse ajast logelesime jahedas toas ja vaatasime tobedaid saateid mis telekast tulid hommikupoole. Homme saame jälle teada mida edasi hakkame tegema või kui siin piirkonnas midagi pakkuda pole, siis vist sõidame veidi ringi jälle. Elamine on odav - teised on maksnud 65 dollarit nädala eest ja omanik on minult unustanud raha küsida - igaksjuhuks hoian summat taskus ja naeratan talle kui tuleb raha küsima, aga ta vist on selle juba jälle ära unustanud (paberitöö tehti ka alles siis kui olime 5 ööd siin maganud. Soojaga oleme juba nii ära harjunud, et kui panime konditsioneeri 26 kraadi peale (normaalne Eesti suvetemperatuur), siis hakkas meil igastahes kõigil külm.

Meil elavad siin kassid

ja ussid. Tüübid leidsid täna püütoni ja toppisid seda kõigile voodisse kes magasid veel :D

Üleüldse hakkas suur reede meie jaoks kell pool 7 kui kuskil eemal pandi muusika mängima ja rahvas hakkas jaurama õues - täiesti lollakad, ei oska magada vabadel päevadel. Suutsime Arnega ikka vastu pidada ja mingi kell 11 alles voodist välja ronida. Aivar oli köögis tõrjunud mitu püütonimeeste rünnakut meie uksele (ühele tüübile isegi pandi see madu voodisse ja äratati üles :D ) Väike vihje: tegelikult oli see surnud madu. Aga kui hästi otsida, siis me leiaks ka elus püütoni kuna meie majutuse kõrval on avokaadoistandus (:sic:) ja seal puude otsas neile meeldib ronida.

Eile lõuna ajal andis ülemus meile 2 liitrit rummi, ei tea kas see on ise aetud või ei aga väga hea tundub ja kergelt kookose lõhnaga. Kõrvalrõdul on neil seda veel 10 liitrit ja tüübid on päev otsa seda lahendanud ja siis võidu maganud laua taga ja meid pidutsema kutsunud nendega. Kõrvaltoa mammi küsis meilt, et kas me kanepit ka suitsetame. Aivar ütles kohkunult ei ja küsis, et kas mammi äkki ise suitsetab. Vastuseks tuli "No, i only sell it". Nüüd siis teame miks mingid noored nolgid tema ukse taga käisid eile ja meilt küsisid, et kas mammi on kodus.

Hetkel leiutasin endale üle bluetoothi mobiilse interneti ja üritan veidi surfata. (polnudki mingeid draivereid vaja, vaid üks service oli kinni ja väike linnuke tuli teha seadetes)

Ahjaa, leviga on siin maal müstilised teemad. Eelmises farmis oli meil umbes 25x25 cm suurused laigud kus oli levi nii kolm-viis pulka ja kui sellest laigust väljusid, siis levi ei olnud. Siin majutuskohas on samamoodi, mu telefon on teleka kõrval ja seal on teleka lähedal 4-5 pulka levi ja 2-3 cm eemal on vaid 2 pulka. Eestis oleme ikka harjunud, et 99% ajast on levi maksimum ja aku peab mitu päeva.


Kui keegi mulle kingitust tahab teha, siis võiks see olla telefon mis on võimeline modemina käituma üle bluetoothi ja mille AKU KESTAKS KAUEM KUI 1.5 PÄEVA! Õnneks on meil laadijad olemas aga väga ebameeldiv on üle päeva laadida kui telefoniga veidi netis surfamas käia.

Mina saan homme kaua magada aga Arne ja Aivar lubasid naabertoa Lõuna-Korea tüdrukud Mareebasse bussi peale viia kell 6:00, head jobud ikka, nad osteti paari filmi ja natukese toidu eest ära :D

Happy Easter!

Igastahes selliste sõnadega tervitas meid täna hosteli "caretaker" ehk siis see tädi, kes viib inimesi linna shoppama ja ajab paberimajandust. Ahjaa, tal oli Johnnie Walker juba lahti korgitud. Tundub, et siinmaal on see püha väga au sees kuna kõik poed ja telereklaamid on temaatikaga ülekallatud. Tänu sellele on meil nüüd ka 4 vaba päeva ja edasi vaatab mis teeme.


Istutasime see nädal 500 avokaado taime (rohkem ei olnud võimalik farmeril kuskilt osta, põllumaad oleks jagunud küll), siis sidusime neid kaigaste külge kinni, panime "hay biscuit'e" neile ümber (sellised põhust lehekesed, et niiskust vist hoida), väetasime (väetise kohta öeldakse "shit") ja sõitsime niisama istanduses ringi. Viimaseks pandi meid varem istutatud puude ümbrust rohima aga see meile väga ei meeldinud ja tegime seda kokku vist vaid paar tundi - väga nüri töö, enamus ajast kõndisime mööda ridu ja otsisime kus keegi on valesti teinud.

Rohimise ajal tundsin järsku jubedat valu käes, kinda all ja käsivarrel. Ei mäletagi enam, kas mul oli kinda peal mingi putukas või mitte kuna ei saanud üldse aru misasi võis niimodi hammustada. Igastahes minutiga oli paistetus üleval ja käsi veidi tuim, jalutasin auto juurde ja valasin veidi vett peale ning vaatasin niisama kahte 15cm kaugusel asuvat punni. Õnneks valu kadus ja midagi hullu ei juhtunud, aga ikkagi tahaks teada, et mis kuradi elukas sai läbi kinda ja peaaegu samaaegselt 15cm eemal käsivarrele sellise sutsaka anda. (Ahjaa, päeval põhku laotades avastasin käe pealt ronimast hiigelsuure ämbliku - elamusi jagus).

Täna millegi pärast ununes kaelale päikesekreem (üleeile ei viitsinud ma seda tagajalgadele panna ja nüüd olen ohtralt aftersuni kasutanud. Õnneks on nahk alles ja punetus taandub)

Ei tea mis ette võtame nende vabade päevadega - tahaks lihtsalt magada mingi aja ja uurida järgmise töö kohta. Loodetavasti Shelly (farmi omanik) ei arva, et me peaksime tema farmitööliste tööd ise tegema ja teisipäeval rohima minema. Manager lubas meile helistada tunni jooksul kui peame tulema ja seda ta pole tulnud, seega lähme Gruntist uut tööd küsima vist. Tegelikult nende lühiajaliste töödega on veidi kopp ees - tahaks kuu või kaks ühes kohas olla ja mingi normaalse elamise rentida, et oleks koht kus asju hoida ning ei peaks pesumasinaid ja muid teemasid teistega jagama koguaeg (Aivar oli eile poole kaheteistkümneni üleval tänu sellele, et pesukuivatil oli järjekord.)


Ahjaa, ärge tulge Queenslandi, siin on külm (nagu päriselt, hellitasime ennast ikka WA's ja Broome'is täiega ära 40 kraadise palavusega ööpäev läbi) ja vahest sajab vihma. Ja kui ei saja vihma, siis paneb mõni tark manager kastmissüsteemi tööle kui eestlased põhku laotavad.

Mis teha kui poole päeva pealt hakkab vihma sadama?

Edasi töötada!

Avokaadode istutamine 2

Igastahes jõudsime hommikul vara oma uude farmi ja sealne sulane ütles meile, et poisid, võtke see kastikas ja sõitke minu järel. Nii ma siis vurasingi Toyota Hiluxiga tal järgi mingisugusele heinamaale ja seal me hakkasimegi taimi istutama. Mingi arv auke oli valmis ja me pidime õhtuks 8 rida auke valmis saama (üks rida oli ca 250m pikk ja augud iga 3-4m tagant. Seega hakkasime kihutades auke kaevama ning esimeseks pausiks (kell 10, pool tundi) oli kohaliku nägu naerul, et keegi ei ole kunagi siin nii kiiresti kaevanud. Igastahes kõne oli juba tehtud farmeri poolt Grunti, et jube kiired töölised on sattunud - meie olime ka rahul. Lõunaks oli põhimõtteliselt vajalik arv ridu kaevatud ning abistasime taimede istutamisega teisi. Istik auku, mullakeha maapinnaga tasa ja kile ümbert võtta ning auk mulda täis lükata - igastahes nõmedam tegevus kui aukude kaevamine. Siis kui kõik taimed said kella kolmeks istutatud leiti, et me võiks veel kaks tundi kaevata - et homme oleks vähem kaevata. Need kaks tundi olid küll maailma pikimad. Tööpäev kestis kella seitsmest viieni ja õhtul saime farmeri enda majutuskülla elama (kahene tuba - Aivar magab põrandal :D ) ja seal läheb meile nädal maksma kuskil 80 kohalikku dollarit. Vähemalt saab pesta ennast ja pesu, teha süüa ja värke, vaadata telekat ja magada normaalselt. Enamus klientuurist seal muidugi on aasialased. Nüüd tulime Athertoni, et midagi süüa ja veidi netis kolada. Üks meeleolupilt ka tänasest.

Planting avocados

Is fu*king awesome!

Vastus avokaadokilo kohta

Kuna mobiiliga on võimatu kommentaari lisada, siis postitan oma nägemuse. Farmer saab avokaado eest 40 senti kuni 1 dollar, olenevalt vilja seisukorrast ja klassist. Poes (Coles) müüakse avokaadosid 1.65 aud/tk. Üks vili kaalub 200-300 gr vist

Ei korja enam

Täna oli John heas tujus kuna Judy oli tööl ning eile sai ta Mareeba esireketiks. Kuna ta varem ütles meile, et töö saab otsa, siis täna pidi ta meid lõplikult ära laskma, sest Gruntil oli meile uus töö pakkuda - avokaadode istutamine. Tänase öö veedame veel oma shedis ja hommikul sõidame 40 km lõuna poole uude kohta. Täna sai ka Aivar Grunti palgale ja nüüd nädalakese istutame puid. Korjamisest oli veidi kopp ees nagunii ning 3 vaba päeva tegid oma osa.

Meie asukoht satelliidilt

Hetkeasukoht: GOOGLE MAPS LINK Meie farm on see keskmine seal pildil. Hooned mis jäävad teest allapoole on farmeri enda elamise kuut ja suur shed on meie köök-garaaz-toidutuba ja telekatuba ning magamistoad. Teisel pool teed olev hoone on farmi algse omaniku, itaallase, Victori elumaja mida ta hakkab nüüd järgmisena maha müüma.

Lake Tinaroo

Tegime ringi ümber kohaliku suurjärve. Alustasime hiiglasliku tammi juurest ja jõudsime ringiga Athertoni tagasi. Enamasti kruusatee aga me ei muretse kuna meil töötab nüüd konditsioneer. Vb millalgi lisan pilte ka.

Remondipäev

Leiutasime täna Aivariga ja nüüd töötab meie autol konditsioneer ja klaasipesur. Klaasipesuri mootor tahtis puhastamist ja torud olid umbes. Johni kompressor ajas asja ära. Siis ma avastasin konditsioneeri pumba küljest katkise massijuhtme mille kokkuühendamisel hakkas tuppa külm õhk voolama. Kollektori tihend on järgmine suurem töö

Kolm vaba päeva

Kuna John on kõva Austraalia seeniortennisemängija, siis läks ta kuskile mängima ja jättis farmi meie hoolde. Tegi meile täna veel tund aega lühema tööpäeva ning jõi 2 meie õlut ära (nii kui Judy hoovi keeras, siis viskas pudelid meie toolide alla loomulikult). Igastahes on vaja käia Mareebas ja uurida Gruntist järgmist tööd + hankida telefoni teel enda TFN numbrid, et me ei peaks 46% tasust maksudeks maksma. Ahjaa, täna oli esimene palgapäev. Palka makstakse siin riigis iga nädal ja meie palgapäev on neljapäeviti. Laupäeva ja pühapäeva eest tiksus 193 dollarit, ehk siis 1598 EEK, pole paha, 2 päeva eest. Järgmine palk juba järgmisel neljapäeval. Keep em' coming :D

Vabade päevade jooksul peaks ka vaatama palju maksab väljalaskekollektori tihend ja kuidas seda vahetada. John lubas meil kasutada tema tööriistu ja köök-garaazi. Täna ütlesime talle, et väga ebaviisakas on traktoriga meie kööki siseneda. Ta sai naljast aru. Austraalia tüübid lähevad kuskile põhja poole campima ja krokodillide juurde kala püüdma.