Seagripp...

...uudistes praegu rääkis, et Cairnsis vist diagnoositi ühel väikesel poisil see uus ja populaarne haigus, täpsemalt ei oska kommenteerida. Cairns siis siit 64 kilomeetri kaugusel mööda Kennedy highwayd. Uudisnupp (minul ei avane millegipärast)

Muidu on kõik ok, täna töötasime metsiku aeglusega kuna paar tüüpi olid meil abis ja nemad ei ole ka rassijad, tegid ülemusega rahulikus tempos. Väga rahulikult seega. Jim (belgia) oli küll pühaviha vist täis kuna temale meeldib joostes kotte traktori juurde vedada ning ta ei saanud kellegi käest nii kiirelt kobaraid kätte nagu oleks tahtnud... olime mingis vanemas istanduse osas ka ja seal oli iga neljas kobar vaid kasutuskõlbulik...kokku vist tuli 6-7 kasti. Arne kaotas autovõtme ära ja pidime varuvõtme järgi tulema lõunal kuna toit oli ka autos - fail.

Koduteel tuli autoraadost meil "ÖÖ CHICAGOS" ja tegime selle loo sõnu käigupealt veidi ringi:

Jim oli meil - töömees Mareebas
aeg oli raske siis
banaanid, avokaadod, kriis

Oli töö nagu ikka siis
korjati banaane Austraaalias
kuid sel hetkel Mareeba sai
kurikuulsaks üle maa

Jim on nüüdsest boss
töötund väärt vaid mõni kross
ning on lauldud selle laul,
kes veel pause hoiab aus

Ja Marco nutma jäi
sel ööl kui ringi Jim meil farmis käis
Jim polnud tulnud koju töölt
oodata võis kõike sellelt öölt
veel ja veel

Ja Marco nutma jäi
sel ööl kui ringi Jim meil farmis käis
koti üle kobara laotas ta
puhkamisse usu kaotas ta
sellel ööl

Nurgalt ilmus üks tume traktor
Jim jälle raius vaid
teadku linn nüüd et Jim
pole mingi süütu kloun

Langes puid lausa reas
kõlas häälgi nende seas:
'Poisid, tope juba on
saanud pakitud sadakond!'

Ja Marco nutma jäi
sel ööl kui ringi Jim meil farmis käis
Jim polnud tulnud koju töölt
oodata võis kõike sellelt öölt
veel ja veel

Ja Marco nutma jäi
sel ööl kui ringi Jim meil farmis käis
koti üle kobara laotas ta
puhkamisse usu kaotas ta
sellel ööl

Ja siis äkki kõik vaikseks jäi
oli kuulda smoko veel käis
Marco seisis ukse peal
haaras Jimi sülle sealt
kuigi ise näost nii hall
oli õnne olnud tal

Käis ringi Jim sel ööl

Bananananananananaaaa

Käis ringi Jim sel ööl

Jim polnud tulnud koju töölt
oodata võis kõike sellelt öölt
veel ja veel

Käis ringi Jim sel ööl

Bananananananananaaaa

Käis ringi Jim sel ööl

Jim polnud tulnud koju töölt
oodata võis kõike sellelt öölt
veel ja veel

Käis ringi Jim sel ööl

Bananananananananaaaa

Käis ringi Jim sel ööl

koti üle kobara laotas ta
puhkamisse usu kaotas ta
sellel ööl

Cavendish sucks!

...ehk siis need banaanid, mis on suured (loe: http://en.wikipedia.org/wiki/Cavendish_banana ) ja kobar kaalub nii 60-80 kilo (parimad kuni 105 kilo) ja neid me tassisime terve eilse päeva (õlad on kergelt valusad ja õhtul oli ikka väga kahtlane olek. Aga õnneks sai see sort tänase hommikuga läbi ning edasi tegime jälle "Ladyfinger" banaane mis on mingi 100 korda kergemad ja väiksemad. Kuna töötan koos supervisoriga, kes on hallipäine vanem mees, nii 45-55 aastane ja väga kiiresti tööd teha ei viitsi, pigem rahulikult oma tempos. Belgia tüüpidel on koguaeg tuli takus, neil oleks nagu võistlus. Õnneks jäi Marco nüüd haigeks ja Arne õpetas Jimile täna rahulikke töövõtteid... Täna alustasin ka oma traktorijuhikarjääri, sõitsime Jimiga kahe traktoriga ühest farmist teise, et seal hakata ladyfingereid korjama. Polnud väga pikk reis aga kuna olin tagumine, siis sain korralikult tolmuseks. Täna olime jälle lühikeste riietega ning pikalt tuli jalgu pesta dushi all olles. Nädalaga on kulunud terve dushigeel ära, pole tõesti ennast kunagi varem nii pikalt pesnud ja hõõrunud. Varsti peab riideid minema ostma (õnneks on need siin odavad igalpool), sest ma loll ei mõistnud kaasa pakkida tavalisi t-särke ja pükse, nüüd on "linnapüksid" muutunud puhtakspesematuks ja kaks lihtsat t-särki samamoodi. Jalatsid oleks võinud ka olla veidi kõrgemad ning ei oleks pidanud võtma vaid valgeid sokke kaasa (nendest on ka nüüd kaks paari muutunud oranziks-punaseks) :D

Saime täna teada, et Mareebasse tuli veel 6 eestlast, Aivar oli mõnega nendest suhelnud ja tuli välja, et samasugused lihtsadpoisid nagu Broome'is. Ehk siis "Valdise seiklused" stiilis inimesed. Kuna ühed neist elavad meiega samas karavanipargis ja meie kõrval, siis saime võimaluse kolida karavanipargi teise nurka, suurde elamisse. Et kui nemad seal mingi segaduse korraldavad, siis ei ole meie selles osalised. Nüüd on meil kõigil siin oma tuba + köök. Kahjuks ei tule veel kraanikausist vett, aga eks seegi laheneb ruttu. Pargi omanik andis meile ka teleka ja päris normaalne on juba elada.

Kurioosumitest ka: eile hommikul sai 4km Mareebast Athertoni poole jalgrattur autolt löögi ning suri. Autojuht põgenes. See juhtus umbes kella 6 ajal hommiku, sõitsime sealt 6:20 mööda ja helkurvestiga naine lihtsalt vedeles teepervel ning jalgratas oli korralikult sodiks. Siinkandis juba teine surmaga lõppenud õnnetus 9 kuu jooksul. Minuarvates on siin jalgrattaga sõitmine ikka kindel enesetapp, sest see maantee mis siin on, on veidi kitsam kui Tallinn-Narva maantee üks suund ja kui kaks autot sõidavad vastakuti, siis rohkem ruumi ei ole kuskil. Õnnetuspaigas oli veel lubatud 100km/h. Müstiline.

Ära näe tööd unes

Ehk siis lugu sellest kuidas ma peksin kätt vastu seina läbi une. Olukord siis selline, et nägin unes, et raiun banaanikobarate varsi ning eks käsi käis siis samamoodi läbi une. Arne muidugi hommikul küsis, et miks ma ööläbi seina peksin, siis tuli meelde, et üks vahva unenägu oli olnud.

Täna lisandus meie kollektsiooni Logitechi 2.1 kõlarisüsteem ja juukseajamiseaparaat, kuna linnas (paras küla tegelikult) olid kõik juuksurid kinni ja tööpäevadel on nad ka kuni viieni vist avatud. Järgmise palga eest tiksub vast suurem LCD ekraan seina peale (odavamad algavad 400 dollarist), et filme nautida. Okei, seda viimast ei tule enne kui saame majja elama. Kuna Aivar on veel 9 päeva töötu, siis ta läheb ja kammib Mareeba rendikuulutusi ja nädala-kahe pärast saab maja rentida, tuleb kolme peale soodsam kui karavanipargis elamine ja kes teab, äkki lisandub veel mõni meiega üüri jagama.

Vahepeal toimunust

Arne embas meile uksetaha ühe kobara.


Reedel oli lühike tööpäev, poole üheni. Siis ei korjanud vaid kangutasime nooremaid puid suuremate küljest ära juurikatega ning siis lõikasime juurikad ära ja viskasime sinnasammusesse naljakasse traktorikasti. Jube tüütu oli neid lõigata kuna koguaeg pidi vaatama, et kastmisvoolikuid läbi ei lõika (üks siiski läks pooleks ikkagi). Supervisor (see loom, kes meiega koos põllul käib ja samas omab väikest võimu, et meid suunata) ei viitsinud ka eriti tööd teha ja käskis meil aeglasemalt võtta, et kaheteistkümneks ühe reaga lõpule jõuda ja siis koju minna. Kõik läks kiirelt ja plaanipäraselt.

Täna (laupäev) läksime samuti poole seitsmeks kohale ning pidime hakkama neid juurikaid istutama teises farmis. Sellejaoks oli 5 inimest: traktorijuht, 2 istutajat ja 2 aukude kinniajajat. Oli veel kuues inimene, kes auke juurde tegi. Üldiselt läks selle tööga mingi tund aega ja siis selgus, et Charlie (mehaanik-elektrik-augumasinamees jne..) ei jõua piisavalt kiiresti Dingoga (väike bobcat moodi asi kus sai peal seista ja ees oli suur 18 tolline puur aukude tegemiseks) uusi auke teha (mis sest, et eile ütles ülemus meile, et kõik augud on juba olemas ja no worries) Ilmselgelt pidime hakkama ise ka auke kaevama. Kella kaheksa ajal tulid ka Belgia poisid kellel ei olnud üldse kerge hommik ning need paar auku mis nad kaevasid, olid ikka jubedad. Peale esimest pausi nad avaldasid soovi lahkuda. Edasine töö käis nii, et mina, Arne ja Charlie (masinaga) kaevasime ühe rea auke (mingi paarisajameetrine) ning siis oli juba kell saanud 12 ning tulime ka ära. Homme hommikul vist korjame täna allalõigatud kobaraid... eilse korjamise käigus jätsime ühe "shit" banaanikobara tükkideks lõikamata ridade vahele ja täna tõime selle endale koju ära. See on tegelikult täiesti lubatud tegevus kuid ülemused ütlesid, et lihtsam on poest osta kui oodata ennast halliks enne kui need ilusti kollaseks lähevad - elame-näeme.

Peale tööd sõitsime Cairnsi, et Aivarile järgi minna (otsustas siiakanti tulla, et siin elamine odavam ja saab 5. maist tööd) kuid ta telefon ei vastanud mitte kordagi, samamoodi oli tumm ka Kareli telefon... mõtlesime, et helistame siis kohapealt... Cairnsis olid kõik kaubanduskeskused millegipärast kinni (tavaliselt laupäeviti on nad ikka kuueni lahti olnud, imelik kiri oli ka uste peal - streik vms?) ja kui ühel hetkel ta oli jälle levi saanud, siis helistas ja ütles, et ta on juba ammu Mareebas ning Karel tõi ta ära - väga fain, sõitsime 120 km niisama ja kõige tipuks sain tagasiteel kiiruseületamise eest trahvi. Politsei mõõtis täpselt möödasõidurea lõpus masinate kiirust - meenutab veidi Eestit? Ja ma otsustasin ühest venivast Corollast samal ajal mööduda... 80kmh alas 106kmh = 333 AUD, politseid muidugi ei huvitanud kordagi kas autol dokumendid on või kelle nimel see on. Uuriti vaid kus elame ja kui kaua siin veel passime. Õnneks saab trahvi, mis ületab 150 dollarit, maksta osade kaupa (esimene makse peab olema vähemalt 60 dollarit). Suht tühine summa tegelikult, kahe päeva palk tänu headele pikkadele tööpäevadele. Hea on see, et vaba aega väga palju ei ole ja siis ei kulu üldse ka raha. Eestis lähen ka tulevikus maale elama, Raplasse näiteks.

Eile ostsime veel autosse külmakasti ning vaikselt piilume ühte Nissan Patroli mis siin müügis on 3500 dollari eest.

Ega muud ei olegi eriti rohkem hetkel kirjutada. Ahjaa, tööjuures lubati meil traktoriga sõita ja tehti väike õpetussõnadega loeng selle kohta (ehk siis selline, et on kaks käigukangi ning ühte neist ei ole vaja näppida)


OOTAME NÜÜD MILLAL BANAANID KOLLASEKS LÄHEVAD!

Loomade päev

Esimese asjana püüdsid Jim ja Marco (from Belgium) kinni opossumi ja lasid banaaniridade vahele lahti, järgmiseks oli ühe nende banaanikoti sees must-kollane üllatus - madu. Kui pildid tehtud, tema pidime ära tapma kuna ülemus ei olnud kindel kas ta on mürgine või ei ning kellelegi ei meeldinud selline üllatus ringi roomamas meie jalgade vahel. Kolmandaks nägime lendavat rebast (flying fox) kes on nahkhiire laadne aga suurem elukas ning päeval on ta suht pime. Igastahes elamusi oli ja tööpäev oli ka kerge.

Minust sai austraallane!

'
Personal jetpack.


...Et siis, käisime söömas Red Roosteris ja võtsime mingid asjad (ei olnud ju varem käinud. Tellisime ära ja vaatasime menüüd Arnega ning ta ütles, et "Big Deal" on vist päris hea eine, et palju asju saab... mina muidugi ei leidnud kuskilt "Big Deal" nimelist asja ja uurisin ja uurisin...siis nägin, et on "The Big Deal" ja küsisin, et kas "The Big Deal"? Sellepeale tekkis väikeses saalis suur naerupahvakas omavahel ning tõdesime, et minust on saanud kohalik:D

Tööl korjasime täna vist kokku 2,5 kärutäit ja peale esimest pausi saime Arnega uue töö - diiseldamine. Seisnes see selles, et saime selga kütusemahutid ning käes oli pikk ja otsast terav nõelalaadne pihusti millega pidi mahalõigatud puu (lõigati neid sellepärast, et liiga palju puid koos kasvamas ei ole hea) keskkohta uuristada auk ja siis pritsida (pritsis see asi umbes 4cm kauguselt tipust nelja suunda diislikütust. Põhimõtteliselt tehti seda selleks, et need mahalõigatud kännud edasi ei hakkaks kasvama (kasvavad nad metsiku kiirusega kusjuures - enne lõunapausi olid teised tüübid vajalikud read ära hõrendanud ning kui me uuesti diiseldama läksime, siis olid keskkohad juba 1-2 cm kõrgemaks kasvanud ülejäänust!

Tahes-tahtmata lekkis tankimisel veidi kütust paagi välisseintele ning pluus oli seljapealt sellega ka koos. Üldiselt oli see diiseldamine väga igav tegevus - tänu sellele sai telefonist kuulatud oma 30 lugu vähemalt 5 korda läbi... ja need ei olnud mingid moodsad lood, vaid "Hunt Kriimsilma laul" "Kana suvi", lisaks veel South Parki jõululood ning mõned Rock-Hoteli ja muud sellised lood... Kui Rosy (alguses arvasime, et ta on mees, kuna tal on lõuahabe) meile järgi tuli ning kuulis "Kana Suvi" lugu, hakkas ta naerma liiga hästi... Homme õnneks vist korjame jälle, vähemalt läheb aeg kiiremini. Paul (supervisor) ütles, et homme lähme üldse teise farmi kuna siin on kõik tehtud hetkel ja seal on abikäsi vaja.

Käisime just poes saia ja piima ostmas (Arne "laenas" hommikul kogemata naaberkoreakate saia kaasa...see tuli muidugi meie lõunapausi ajal välja kui ma küsisin, et kuskohast sa saia said, meil sai ju eile otsa) ning nägime riiulis võileivagrilli, mis maksis vaid 11 dollarit, ilmselgelt ostsime selle ära ja pakkisime oma kööki lahti. Riided panime ka pessu ning nüüd haisevad ka sokid ja aluspüksid diisli järgi + pesumasin pidi ka veidi lõhnama. Sellel nägin juba Coles'i marketis lahendust - Pre Wash Stain Remover nimeline aerosool - maksab ta 1.88 dollarit ja ma arvan, et see KINDLASTI aitab :D

Õlut me ka enam ei osta kuna Aivarit ei ole ning Arne sai aru, et selle alla läks ikka mega raha kui üle päeva kastitäis õlut osta. 30x385ml kast purgiõlut maksab umbes 40 dollarit, pudel või purk üksi ostes maksab 4-7 dollarit. Kange alkohol on väga kallis kuna riigis oli probleeme alaealiste purjutamisega ning väänatu 40-50 protsenti hindadele juurde, kuna see abi ei toonud ning alaealised joovad edasi, siis eemaldatakse see hinnalisa esimesest juulist, vist. Kange alkoholi täpset hinda ei oska öelda kuna pole juhtunud vaatama, aga 6-pack rummi ja koola kokteiliga jooki (Bundaberg Rum&Cola) maksis 25 dollarit.

Pidurite saaga läbi

Käisime peale tööd Repcos ja ostsime jälle uued klotsid, seekord küsiti kas V6 mudel ja kas on ABS või ei. Asjalikum müüja tundus olevat ka - mees ikkagi. Seekord läksid klotsid 44.99 asemel maksma 75 dollarit ning olid õiged. Vahetamine läks kiirelt kuna kõik vajalikud instrumendid olid juba varutud ja uneski nähtud kuidas see kõik käib: rool välja keerata, 5 rattamutrit lahti, auto tungrauaga üles, ratas alt ära, kaks pidurisupporti polti lahti, support koos kolvi ja kahe klotsiga ära kiskuda, kolb vana klotsi ja pitskruviga sisse suruda ja uued klotsid asetada pidurisadulale ning kolb koos supportiga sinna peale surada ning poldid kinni keerata - lihtne. Aga ühe poldi keerasin ikka puruks. See võti mille me laenasime oli lihtsalt liiga pika sabaga ja jõudu oli ülearu, õnneks polt murdus nii, et ta ikka jäid kandma ning midagi väga hullu ei saaks juhtuda, kui lähebki metsikuks pidurdamiseks, siis liigub support lihtsalt vastu velge. Igaksjuhuks keerasin sinna veel traati peale. Arne vaatas pealt ja õppis meistrimehelt, minult... järgmine nädal õpetan talle kollektoripoltide pingutamist, et auto ei teeks õmblusmasina häält.


Igastahes, kell on 18:45 ja vaikselt hakkab uni peale tulema.