BBQ - It Has To Be MEDIUM!

Ehk, et siis... pühapäeval tuli idee, et teeb õhtul grilli rahvaga. Idee tuli saksavenelastelt, et võiks mingi kahe-kolme ajal minna siia lähedale mägedesse ühe oja juurde: Davies Creek kohal nimeks. Meiejuurest 14 km sõitu, 5km sellest mööda kruusateed, polnud hullu. Esimese parkimisplatsi juures on WC'd, telgi- ja grilliplatsid ning mägedest allavoolav oja, mis on kivi sisse omale sängi uuristanud, päris mõnus vaatepilt. Edasi 2km oli Davies Creek Falls, ehk siis joad, neid me ei viitsinud vaatama minna.

Seltskond oli kirev: 2 vene-saksa tüüpi, kaks iraani-saksa tüüpi, sakslane ja kolm eestlast. Kui uurisime, et kuskohas vene tüübid elasid enne saksa kolimist, siis saime teada, et esimesed 6 aastat elasid venemaal, täpsemalt Kazakhstanis ja kui liit kokku kukkus, oli nende vanematel võimalik asuda Saksamaale, kuna juured olid vist sealt. Seega, nüüd me teame, miks neile Borati naljad peale lähevad.

Toitusime lihast, frankfurteritest ja kanast ning fooliumi sisse panime kartuleid. Grill oli seal juba olemas, pidime vaid veidi puid korjama ja tule alla tegema, suhteliselt primitiivne ehitis, selles mõttes, et austraallastel on BBQ, mitte grillimine ja BBQ käib ikka kuuma plaadi peal, mitte tule kohal (linnades on tasuta elektrilised BBQ värgendised... Perthis oli parkides ja Cairnsis nägime mereääres paari, vajutad nuppu ja läheb soojaks ning kogu rasv voolab keskele auku, juures on ka istekohad ja veevõtu koht), seega kasutasime aluseks fooliumi - endal lihtsam. Esimene liha läks suht ruttu peale ning ei möödunud vist viite minutitki kui juba anti proovida ja küsiti, et kas meile meeldib ka, kui asi on "medium", ehk keskelt kergelt roosa. Me ei olnud vastu ja see liha oli tõesti väga hea, kahetsesime veidi, et enne sai Red Roosteris einestamas käidud. Ütleme nii, et frankfurterid, kana ja kartul, mis valmisid peale liha, ei vaja mingit kirjeldamist.

Õnneks läheb vara pimedaks ja kaua jaurata ei viitsinudki kuna täna oli ju varakult vaja tööl olla. Järgmine reede teeme "Russian night" nimelise ürituse...ei tea mis sellest välja tuleb.

Tänasest: hommikul Adam (meie aasialasest supervisor), Stefan (sakslane), Juri ja Igor(venesakslased, saksavenelased...kazakhstanlased) lõikasid juurevõsasid ja mina Arnega diiseldasime nende järgi, väga hea rahulik töö kuna nad ei lõiganud üldse kiirelt. Smoko ajal läksime "Statoili" (kohalik BP jaam kus saab kohvi ja toitu kaasa võtta) ja võtsime kohvi ning lihapirukad, elamiskohast võtsime pleierid ja kõrvaklapid, et hea rahulik diiseldada ülejäänud päeva ja siis tagasi jõudes tuli Peter (natuke kõvem supervisor, aga nõrgem kui Will) ja ütles, et me läheks teise farmi appi Mr. Lee'le (aasia tüüp, kutsume Master Lee'ks) kuna tal on 3 uut töölist kes kunagi pole banaane korjanud ja nad on enne pausi teinud vaid 2 kärutäit. Läksime sinna ja nägime totaalset katastroofi, maharaiutud puud jäeti kus juhtus (need tuleb ridade keskele vedada jne) ja mingi niisama laisklemine toimus. Võtsime siis lõikumise enda peale, Lee ja Jeremy(50 aastane muhe tüüp, pidevalt võtab LSD'd) lõikasid ka ning kolm tüüpi siis hakkasid meie lõigatud kobaraid tassima, vahepeal muidugi jooksis neil kogu teema kokku kuna nad liikusid traktori ja lõikajate vahel suht kaootiliselt ning nii mõnelgi korral tuli ise kobar õlale võtta ja teise käega vars läbi raiuda (vars on siis 5-10 cm diameetriga tugevast kiust) ning traktorile tassida. Krt, ma ei tea, sakslased on ühed maailma aeglasemad loomad. Venemaal sündinud (Kazakhstanis) tüübid on normaalse kiirusega, Stefan muidugi ei hiilga ka eriti tööhooga. Aga no need 3 uut olid nagu sakslased kuubis. Pidevalt tuli neid enda juurde kutsuda kuna nad lihtsalt arvasid, et kui nad seisavad traktori kõrval, siis ongi töö tehtud. Aga meist oli suur kasu kuna enne lõunat korjasime 5 kärutäit, ehk üle 2x rohkem kui nad varem. Absoluutne rekord on meil 10 kärutäit enne lõunat... tavaliselt kuskil 8-9 päevas. Õhtul olukord rahunes ja andsin oma kirve habemega tüübile ning istusin rahulikult traktoris ja kruiisisin tassijate tempos. No niipalju siis rahulikult pleieri kuulamisest ja kohvitassiga diiseldamisest.


Nüüd lähen võtan riided kuivatist välja ja siis magama kah. Nautisin eile öösel oma toas soojapuhuri võlusid... nädal aega oli see Arne käes ja nüüd minu toas, erinevus on vaid selles, et nüüd on reaalselt ka öösiti külmem kui oli varem enne oli 18, nüüd 17... no worries.