EDIT: Pildid ongi siin täiesti tagurpidi, seega kerige postituse lõpuni ja hakake altpoolt vaatama.
Autosööjad lehmad!
Kaevandusautode tee on hea ja sile.
Kujutate ette, et keset outbacki sõites on järsku fooridega reguleeritud ristmik? No ilmselgelt mitte.
Tegin telgis asju mida ei oleks tohtinud.
Minu miljonivaade telgist.
Viis päeva järjest ootasime loojangut, et peale seda saaks magama minna.
Elu kalleim jõeületus 88 AUD edasi tagasi auto kohta.
Umagico rand, igavusest.
Umagico
Umagico
Vaade põhja poole. Cape York
Cape York
Liivaringid rannal
Cape York
Läksime liiga julgelt otse sisse. Paremale oleks pidanud hoidma. Kõik on juba kuiv ja korras.
Mõned asjad said märjaks. Õnneks seljakotid olid taga ja kõrgemal tasemel.
Helgal sai 400 täis. Tegime pausi.
Ohtlikud sillad.
Ohtlikud kaldaääred.
Mina, kristallselges soojas vees sulistamas.
Kreenis
Hummer sõitis meie ees ja jättis maha jälje
Landcruiser isegi ei köhinud sellise kalde peale ning ei nõudnud isegi nelivedu selle jaoks.
Üks paljudest veesilmadest millest läbi tulime.
Meelega sõitsime raskematest kohtadest, ei olnud probleemi
"Nii kaugele kui silm seletab..."
Punased teed. Tegelikult oli mitut värvi teid seal. Valge-roosa-hall-punane-pruun-must.
Vahepeal olime nagu Aafrikas
Hoiatussilt, 99% juhtudest on aga krokodillid vee all kui inimesed läheduses on, me ei näinud ühtegi
Kuhu kadus tee?
See seltskond ratastel kavatseb kuu aega järjest poolsaarel ringi sõita... edu neile
Tee tööd!
Hommikul leidsin telgi kõrvalt sellise sildi
Valejutt!
Teekond Port Douglasesse
No comments:
Post a Comment