2 nädalat veel

Otsustasime selle jama siin ära lõpetada. Korralik rahasumma on kõrvale pandud ja oleks aeg veidikene puhata ja mängida (loe: reisida ja sõita). Võtsime Stephaniga eesmärgiks vallutada esimese asjana Cape York'i poolsaar (pead hetkel ei anna, aga peaksime jõudma Austraalia mandriosa kõige lõunapoolsemasse punkti), sealt edasi Darwinisse-Broome'i ja mööda Lääne-Austraaliat tagasi Perthi. Üritame järgida Savannah Way marsruute ja vaatamisväärsusi + läbida kõrbemarsruute ja 4x4 maastikuradasid. Kogu matka pikkus on umbes 3-4 nädalat, kõik muidugi oleneb missugused on teed ja kas auto vastu peab, oleme nüüd korda teinud kaugtuled, sildade reguleerimise, varutud võimsam inverter, tagaosasse on ehitatud lahtikäiv voodi ja veel on vaja keevitada veidikene juhiust. Mõtlen veel, kuskohast endale osta juurde telk igaks juhuks ja magamiskott + muud pudipadi, vist Cairnsist backpackerite hostelitest kuulutusi jälgima, saab 100-200 dollariga kogu kompoti. Uuringi hetkel Savannah Way (Läänekallast Idakaldaga ühendav maaliline marsruut) kodulehte www.savannahway.com.au kus on kogu marsruudi kaart, kliima, teede olukord, reisinipid ja kohtade kirjeldused, uurige järgi, siis jäävad lollid küsimused ära. Üritan ka arvutisse leida mõnda asjalikku kaarti/atlast mida GPS abil kasutada, kuid tundub, et lootusetu otsimine, kui keegi teab, siis andke märku. Telefonis on ilusti Austraalia kaart olemas (ahjaa, ma ostsin endale Eestist 1000 krooniga kasutatud Nokia N95 mobiiltelefoni mille sain posti kaudu kätte nädalaga ja see läks maksma 114 krooni, lisaks tuli eBay kaudu tellida uus displei, mis läks maksma 28 dollarit, hea diil, sain ca 8000.- kroonise telefoni (poehind vast) kätte umbes 1500 krooniga, palju parem kui minu senine E65)

Täna on järjekordne "public holiday" kuna Cairnsis on mingi karneval kuhu kõik tahavad minna, seega on kõik poed jälle kinni ja linn inimestest tühi. Arne ja Aivar läksid oma autodega Athertoni mehaanikute juurde. Aivar sai inglasest sõbralt tasuta Mitsubishi bussi ja Arne liigub Brisbane poole edasi meie ostetud Magnaga, mis elas vahepeal üle väikese avarii (Aivar sõitis hommikupimeduses tööle ja üritas vältida kokkupõrget känguruga - tabas hoopiski suurt kivi ja liiklusmärki, midagi hullu pole: tagasivaatepeegel läks katki, väikesed mölgid esitiival ja uksel ning suurem mölk küljekarbis.


Muidu läheb hästi. Seagripis ei ole, imelikud/mürgised/ohtlikud elukad pole hammustanud, juuksed on peas, habe on juustest vist veidi pikem küll - varsti ajan ära.

Hahaa

Vahepeal on palju juhtunud. Pajatan veidikene nüüd siis kõigest siin, minu enda isiklikus uudisteportaalis!

Töö: tööd jätkub, kohustuslik aeg on nüüd tehtud ja plaanid edasiseks on hetkel lahtised, sest neid on mitmeid.

Lõbu: vaja minna reefile, ehk siis meil on siin Suur Korallrahu pea kogu QLD merepiiri ääres. Inglise keeles Great Barrier Reef - otsige googlist kui keegi pole varem kokku puutunud. Kristjan lubas soodukat teha, arvatavasti lähiajal teeme väikese reisi merele.

Tööl oleme viimasel ajal teinud puude puhastamist igast sodist ja viimased päevad korjasime kive uuelt põllult - väga lebo töö, kopaga traktor sõidab meie järel ja kuuekesi loobime kopa kive täis ja siis ta läheb seda tühjendama... palka saame istumise eest, sest ülemus annab meile aina pikemaid puhkepause. Aina rohkem oleme madusid ja SUURI ämblikke nägema hakanud. Teises farmis on üks tööline, kes jutu järgi pidevalt põgeneb taipanite eest kuna need maod ei karda inimest ja jätkavad ründamist isegi kui neist eemale joosta. Jutu järgi elad 3 sekundit peale maohammustust. Aga no ega selle Kevini juttu ei tasu üldse uskuda kunagi, nagu ka enamus austraallaste jutt on puhas BS.

Ükspäev koju sõites oli teeääres ilus punane Holden Commodore müügis, 3.8 liitrine V6 ja ilusti korras ning puhas. Hinnaks vaid 2000 dollarit. Helistasin omanikule ja tegin proovisõidu. Vigadeks oli auk väljalaskes, mis ei teinud häält ja väike õlileke (iga nelja-viie kuu tagant oli vaja õli juurde valada...see nüüd küll leke ei ole nii suure mootori puhul). Tegin isegi proovisõitu ja oli mugav küll. Rego kehtis veel kuu aega ja selle aja jooksul oleks pidanud laskma pisiasjad korda teha, et turvasertifikaat saada mehaanikult ning enda nimega arvele võtta. Lubasin mõtelda veidi ja tagasi helistada. Järgmisel päeval helistades hakkas tal vist ikka autost kahju ja hakkas seletama, et nad heameelega teevad ise korda ja müüvad kallimalt või siis müüvad mulle auto registreerimata ja mina peaks ise mööda töökodasid jooksma. Kuna ei tea kui karm see kord siinkandis on, siis ei hakanud riski võtma.

Stephan pakkus välja variandi, et kui ma tahan, siis võin ka temaga tagasi läänerannikule sõita. Pakkumine on ahvatlev, kuna saame sõita igale poole kuhu sõiduautoga ei saa, samas ma tean, et WA on suht kõrb väljaspool asustust... lähinädalatel selgub kuna tal on veidi raha vaja koguda.

Maksutagastus. Maksuaasta lõpp ja uue algus vahetus juuni-juuliga ning sellega seoses on vaja teha tulumaksudeklaratsioon. Kuna oleme maksnud makse 30%, ehk siis mitteresidendi maksumäära järgi ning tegelikult siiski oleme maksuseaduse silmis residendid (resident for tax purposes) on meil õigus tagasi saada suur posu makstud maksu. Teeninud oleme üle 9000 dollari ja sealt makse maksnud üle 2700 dollari mis me maksukalkulaatori ja deklaratsiooni täitmisel kõik tagasi saame. Ärge küsige kuidas see süsteem siin toimib, sest isegi aussied isegi ei tea, nad ainult on rõõmsad kui kuskilt raha tagasi tuleb. Deklaratsiooni esitamiseks on mitu võimalust: internet (USKUMATU ja liiga hea, et olla tõsi ;)), kui interneti vahendusel esitada ei saa (ma ei saanud) siis tuleb paberid posti panna, kui oled kogu maksuaasta ajal riigis olnud, siis saad telefoni teel teha kiirdeklaratsiooni ja viimase variandina on olemas spetsiaalsed ettevõtted mis aitavad sul maksutagastust saada - taxback office. See toimib nii, et nemad saavad kogu sinu maksutagastuse ja võtavad siis teenustasu ja ülejäänud kannavad sulle edasi. Kui sa raha tagasi ei saa, siis teenustasu ka enamasti maksma ei pea. Proovisime esialgu internetis E-Tax programmi abil teha aga kui jõudsime esitamiseni siis ei õnnestunud see, kuna maksuamet ei suutnud mu isikut tuvastada, minust ei ole märki maas. Seega variandid on minna taxback kontorisse või saata postiga, kogu jama võtab 6-8 nädalat aega.

Täna õhtul on meil plaanis rodeole minna. Siinse linna aasta suurim sündmus, eile oli peatänaval paraad, mille me maha magasime ja täna on siis õige üritus - Mareeba Mazda Rodeo. Linnast väljas on suur rodeoareen ja üldse kogu ümbruskond on rahvast täis olnud viimasel nädalal. Eks paistab kas mahume üldse sinna ära.

Mis toimub?

Mitte midagi. Olukord rahulik. Oleme teinud väiksemaid ja suuremaid väljasõite. Viimane kõige erksam on off-road mööda "bushi". Sõitsime lihtsalt mööda ühte teed mis viis meie esimesest töökohast mägede poole, et otsida ujumiskohta... kuna me seda ei leidnud ja tee läks aina kitsamaks ja metsikumaks, siis otsustasime ikkagi edasi sõita, sest tagasi oleks igav olnud minna. Pidevalt tuli väravaid avada ja sulgeda ning minna vaatama kas me ikka siit kuivanud jõesängist julgeme läbi sõita. Lõpuks jõudsime välja sellisesse kohta nagu Glen Russell (kirjapilt võib olla teine) mis nägi välja nagu stseen õudusfilmist - metsa ääres olid täiesti korralikud sõiduautod, asula koosnes kolmest eraldi farmimajast, koht asus keset täielikku tühjust. Silme ette tekkis kohe "The Hills Have Eyes" või "Wrong Turn", sest sinna kohta ju ei saa normaalse sõiduautoga ligi... lukustasime uksed ja viimase värava avamine käis mul metsiku kiirusega igastahes... Umbes 3 tundi olime täielikult mööda heinamaid ja metsi sõitmas ja siis järsku avastasime ennast jällegi asfaltil ja olime jõudnud teisele poole Dimbulah'it. Järgmisel nädalavahetusel plaanime ka kuskile sellisesse kohta sõita kuhu tavalise autoga ei saa.

Vahepeal sai peetud jaanipäeva, lisaks meile on siin veel 6 eestlast vist, ühtedega neist käisime veidikene kaugemal grillimas korra. Tunduvad esimesed normaalsed eestlased keda me siin maal kohanud oleme.

Austraalia huumorist ma vist veel aru ei saa. Eriti sellest osast mis toimus MJ ümber.

Autode pesu

Pole midagi tarka juhtunud ja kirjutan autopesulast mida me 2 päeva järjest oleme külastanud Athertonis.
Eile käisime peale tööd ja pesime Stephani Landcruiseri ära, kasutasime 14 dollarilist automaatpesulat ning ei jäänud tulemusega väga rahule, suured poritükid jäid isegi külge peale survepesu. Seal samas kompleksis on aga veel käsipesula ka, kuhu saad münte sisse pannes osta pesuaega. Otsustasime täna Arnega viia enda auto sinna pessu. Põhimõtteliselt sõidad sa "boksi" mis on eest-tagant lahti ning peal on katus (kõrvuti on 3 sellist boksi ja kõige äärmine on see automaatpesula). Ühel pool seina küljes on survepesuri ots ja teisel pool vahtu eritav hari. Seina peal on ka konsool, kus peal oli ca 10 erinevat valikut ja ekraan mis näitas aega. 1 dollari eest sai 1:30 eest autot pesta mistahes valikuga. Valikunuppudeks oli: stop (ei proovinud vajutada, polnud vajadust, arvatavasti töö lõpetamiseks), tyre&engine wash (ehk siis survepesuri otsikust tuli mingit lillat ainet millega mootorit ja rattaid sai leotada) pre-soak (ehk siis eelleotusaine autole, pritsisime kogu masina sellega üle) pressure soap (nüüd hakkas survepesurist tulema suure survega seebivett millega sai leotusvahendi maha pesta ja uue seebikihi autole peale lasta survega) foam-brush (see nupp aktiviseeris teises seinas oleva harja moodi moodustise mille varrest hakkas vahtu tulema, sellega sai kogu auto taaskord üle nühitud) high-pressure-rinse (enamvähem äkki mäletan seda nimetust, igastahes oli see lihtsalt suure survega vesi mis eelneva seebi ja vahu auto pealt maha pesi) edasi tulid nupud mis lisasid erinevaid kaitsekihte ja vahasid, lisasime mingi survevaha vms ja lõpuks oli low pressure rinse, ehk siis surve oli väike ja sai viimase jama auto pealt maha loputatud. Kokku läks seal nuppudega mängides vist 15 minutit või isegi rohkem.

Edasi sõitsime järgmisesse bokside kompleksi kus oli tolmuimeja ja lõhnapüss. Tolmuimeja käis 2 dollari eest umbes niikaua, et sai teha esimesed istmed ja jalgealuse, teise 2 dollari eest sai tehtud tagumised istmed, jalgeesised ja pakiruumi vaip.

Ja nüüd kõige ägedamast selvepesula vidinast, lõhnapüssist. Tegu siis sellise riistaga mis levitab autodesse sarnast lõhna nagu lõhnakuust, valida oli 3 lõhna vahel: esimene valik oli ära kulunud, teine oli maasika lõhn ja kolmas oli "New Car" dollar sisse ja 40 sekundi jooksul sai autos kõik põrandapinnad sellega ära tehtud, ei soovitata seda plastikule lasta... ilmselt oleks lasknud ka 3 dollari eest seda aroomi sinna... lihtsalt nii kift leiutis.

A nüüd on auto peaaegu nagu uus, läigib ja särab ning sõita oli ka palju parem kuna nüüd on tagasivaatepeeglist näha läbi tagaakna!

Teine suur saavutus oli see, et suutsin teist nädalat järjest ära pesta kõik nõud mis on tekkinud...sest ei olnud enam puhtaid asju ja kõik olid kuhjatud... muidugi tegin ma seda iseleiutatud nõudepesumasinas: Stephani autokülmiku kasti ladusin kõik rokased asjad, viisin õue suure survega kraani alla ja manustasin nõudepesuainet vahepeal...väga palju lõbusat vahtu oli köögi akna all igastahes...ja asjad said puhtaks kah.

Väike ehmatus

Täna oli tööl rahulik päev, ülemusega tegime korjamist kuni lõunani ja peale seda ütles, et tehke mida tahate, kui tahate, siis minge koju, sest mina ei kavatse pühade ajal päev otsa tööl olla. Ja nii me siis lõunalt tagasi tulles mõtlesime (mina, arne, stephan ja kaks shotlast), et mida teha. Otsustasime viimase bloki korrastamisega jätkata, kaks tüüpi diiseldasid ja meie lõikasime lehti. Mingi hetk otsustasin hakata niisutussüsteemi voolikuid parandama, sest me neid pidevalt kogemata lõikame puruks. Võtsin vaibanoa ja voolikuliitmikud ning käisin mööda ridu, ühes kohas parandades kuulsin nagu tuleks voolikust õhku, mõtlesin, et ju siis läks süsteem käima ja vesi surub õhku välja torust...tegelikult liikus minust 2m kaugusel 1.5m pikkune tumepruun-must madu. Tulid kohe meelde ülemuse sõnad, et ei tasu karta madusid mis on puude peal, kartke neid mis maas ronivad. Kutsusin ruttu ka Arnie vaatama ja jälitasin seda roomajat veidi ridade vahel, vahepeal suunda vahetades jõudis ta ühe puu alla hiireurgu või kes teab mille urg see oli... alles siis hakkasime kartma, kuna ei tea kunagi millisest august ta nüüd välja tuleb. Igastahes tegu oli tumepruuni-musta ja suht täiskasvanud loomaga. Hetkel netist uurides võib tegu olla Red Bellied Black Snake või Brown Snake tore oleks muidugi tunda kohalikke madusid, mõni supervisor ütleb iga mao kohta mida siin näeme "treesnake" ja asi ants... "treesnake" ei ole muidugi mingi ussiliik vaid lihtsalt, et mitte näidata välja oma teadmatust. Igastahes päris tore elamus peale mida ma käisin koguaeg pilk maas järgmised kolmveerand tundi ja siis saigi päev läbi.

Käisime grillimas

Tegime pühapäevaõhtul väikese BBQ prantslaste ja sakslastega, Emerald Creekis siin samas lähedal mõneteist kilomeetri kaugusel. Kuna tee on sinna päris metsik, siis otsustasime kuuekesi Stepheni autoga minna (Land Cruiser ikkagi), prantslased tulid oma pisikese Mitsubishiga meile kuidagimoodi järgi, teepeal nägime vaevlevat mikrobussi mis ei saanud tõusust üles. Tegime liha ja vorstikesi, nagu tavaks on, puid saime lihtslt metsast kuivanud oksi ja muud jama murdes, väga hea lõpp nädalavahetuele.

Käisime kalal

Pühapäev ei ole eriline kalapäev!